Mäed ei valeta

Esimest korda kui Granada äärseid mägesid jooksmas käisin, pidin ikka mitu korda seisma jääma (puhkama, kõndima) et keha vähegi hapniku saaks ja lihased piimhapet lagundaks.

Nüüdseks olen harjunud mägedes jooksmisega ning nädalas üritan 3-4 korda harjutada just tõusudel-langustel.

Esimesel pikal jooksul novembri alguses (33km mägedes) mäletan, et pidin vähemalt 4-5 korda pidurit vajutama, sest jalad ei vedanud järgi.

Sel nädalavahetusel jooksin taas seda kurnavat trassi, kus esimesed 10 kilomeetrit ainult ülemäge liigubki, kuid ilma ühegi puhkepausita. Seega võib öelda, et "mäed ei valeta". Vorm on ettevalmistusperioodi kohta väga hea.

Novembris tuli kokku 515 jooksukilomeetrit, treeningmaht teiste füüsiliste tegevustega küündis 100 tunnini, mis kujutab aritmeetilise keskmisena 3,33 tundi trenni päevas. See number siiski ei kajasta eriti adekvaatselt treeningpäevi, kuna oli ka puhkepäevi paar tükki.  

Vahel tuli isegi füüsiliselt  5-6 tunniseid treeningpäevi. Nädalavahetused siiski kergemad 2-3h tööd.

Olen püüdnud säilitada treeningutel mitmekesisuse ja eriti tähtis, et nii suurte mahtude juures tuleb säilitada positiivset suhtumist.

Kuna jooks üksinda võistlustulemusi lõpmatuseni edasi ei vii, tuleb palju teha üldfüüsilisi harjutusi.

Seega jooksu ja jooksuharjutuste osakaal minu treeningute mahust moodustab umbes 60%. Ülejäänud on ujumine, ÜKE, jõuharjutused ja rattasõidud.

Mis veel oluline? Väga suurt rõhku olen sellel ettevalmistusperioodil pööranud ka toitumise parandamisele. Peaaegu kõik eined valmistan ise. Puuviljad ja köögiviljad on võtmesõnad. Samuti teadlik vedelikutarbimine. Toitumise aine ülikoolis on selles osas olnud suureks kasuks. Tänu õigele toitumisele, kus süsivesikute, lipiidide ja proteiinide tasakaal on paigas, usun et olen suutnud ka enam-vähem terve olla ja väsimust eemal hoida (lisaks ei tasu unustada antioksüdantide rikkaid sibulaid ja küüslauke tarbimast).

Ülikoolis käis meil eelmine nädal triatloni maailmameister, Ruben Rusafa loengut andmas.

Sain teada, et meie rattasõidu professor, kes oli muide ka Movistari tiimiga seotud, on üks tema treeneritest.

XTERRA Triatlon on nii-öelda maastikutriatlon. Tundub isegi raskem, kui tavaline triatlon (v.a. IRONMAN)

Ta rääkis oma elust ja tippsportlase karjäärist. Väga huvitav taustalugu. See andis kõvasti motivatsiooni juurde.

Siin ka üks video ala tutvustusest- XTERRA-st, kus Ruben võitis.

Vaadake kindlasti. Ma ei teadnudki, et selline stiil triatlonist eksisteerib. Tahan ise proovida!! :)

Siin ka Ruben Ruzafa kodulehekülg...http://rubenruzafa.es/

Seega sportliku koha pealt on Hispaania juba olnud ettevõtmist väärt. Nii enda arendamises, kui ka õppimises, kuidas teisi inimesi arendada.

Olgu see siis jalgpall, ujumine, ciclismo, kergejõustik või ka toitumine.

Loodan, et eesti sportlastelgi jagub jõudu ja jaksu külmade/kargete tingimustega harjutada.

Pool on oldud, pool on ees Hispaanias! :)