Turist

Aeg lendab. Ainult kaks kuud ongi veel jäänud Hispaanias toimetamist.

Niisiis viimastest tegemistest.

Koolis on palju tööd, aga kõik on huvitav ja seetõttu olen motiveeritud osalema kõigis klassides.

Nt. Spordifüsioloogias oleme erinevaid katseid teinud ning professorid on tipptasemel. 

Spordifüsioloogias VO2/CO2 katse

 Expresión corporal ehk kehaline väljendusviis annab ka palju uusi teadmisi alates tantsudest kuni publiku ees presentatsioonide tegemiseni.

Biomehhaanika on raskeim aine- seal on palju füüsikat ja arvutusi. Kuid ega ta mööda külge maha ei jookse.

Tegevused vabas looduses ja rekreatsioon samuti üks lemmikainetest. Varsti kavas benjihüpe ja veel lahedaid üritusi.

Ja viimaks erikehakultuur ja liikumishäired , kus õpime aitama erivajadustega inimesi, alates liikumispuudest kuni vaimsete häireteni välja.

Erikehakultuur ja liikumispuue

Eelmiselt nädalavahetusel käisin Madridis- Hispaania pealinnas.

Kui siiamaani oli lemmiklinnaks Sydney Austraalias, siis Madrid jättis isegi võimsama mulje.

Just oma ajaloo ja kultuuri poolest.

Kuigi sain ülikooli kõrvalt vaid 3 päevaks minna, jõudsin siiski päris palju näha/teha.

Aga tõsi on see, et mingi osa oma elust tahaks elada Madridis, sest vähemalt nädal läheks muuseumide ja näituste vaatamiseks.

Niisiis esimene päev sai jalgsi tehtud. Santiago Bernabeu staadioni juures käisin. Suur-suur!!

Santiago Bernabeu staadion

Pärastlõunal otsisin hosteli. Kusjuures üsna juhuslikult sattusin päris toreda hosteli peale, mis kannab nime MAD. Väga puhas ja moderne! Olemas terass ja fuajee ka mõnusalt hubane

Hostel Mad.

Asjad hostelis mõtlesin, et teen veel ühe jalutuskäigu linnas. Lõpuks kujunes sellest korralik 5-tunnine matk. Sest nii palju ägedat oli vaadata- alates tänavakunstnikest kuni ilusa Parque de Retiro´ni välja.

Parque de Retiro ja Alfonso VII monument

 Õhtul oli hostelis päris lahe istumine, kus sain palju uusi tuttavaid.

Selgus, et üks ameeriklane oli teeninud Prantsuse Võõrleegionis, mis on sõjaväemaailmas üks eliitüksusi. Kaks aastat oli tehtud, kui mees murdis langevarjuhüppega selja ning pidi 3 kuud voodis lamama. Praegu siiski kõik OK!

Järgmisel päeval oli kava tihe. Kõigepealt üks giidiga tuur, et Madridi ja Hispaania ajalooga tuttavaks saada.

Taamal "Catedral de la Almudena"

Naljakas oli see, et hostelist öeldi, et see on tasuta tuur.

Seega ei vaevunud ma raha kaasa võtma. Muidu oli giid hästi tore Kolumbia tüdruk ja seletas väga elavalt hispaania ajalugu, kuid kui jõudsime lõpule, siis küsis ta kõigilt, et mis hinde me ta tööle paneksime ning et igaüks võiks vastavalt anda väikese rahalise tasu.

Meid oli kuskil 10 inimest ja enamus andsid kuskil 10 eurot. Mina lasin üle, kuid mis parata.. kaardimakset ei saanud teostada :D !! Igatahes korralik äriplaan. Kui tahan kuskil heas linnas elada, teen endale ajaloo selgeks, lisades omad krutskid juurde ja siis viin hosteli inimesed 2-ks tunniks jalutama. Ja ongi korralik päevatasu garanteeritud!

Staadion Vicente Calderon

Hiljem rentisin ratta 1 päevaks ning mõtlesin Vicente Calderoni staadioni vaatama minna. Seal Atletico Madridi muuseum ka. Kahjuks oli see siiski kinni tol päeval.

Rattaga jõudsin 10x rohkem ringi vaadata linnas. Käisin ka Casa de Campo pargis.

Río Manzanares

Madridis on see väga postiivne, et suhteliselt palju on parke ja loodust ka linna keskel. Ja kui kaunis on jõeäärne!

Õhtupoolikul käisin Reina Sofia muuseumis. Hiiglasuur! Palju tuntud kunstnike nagu näiteks Pablo Picasso ja Salvador Dali. Ligi 3 tundi olin muuseumis, kuigi sellestki jäi väheks. :D

Tol õhtul oli hostelis jälle üks pidu. Ja hiljem läksime Madridi suurimasse klubisse Kapital. Seal oli umbes 7 korrust, all oli DJ-ga tantsumuusika. Edasi regueton ja hispaania tantsumuusika. Siis oli veel karaoke korrus. Kõige ülemine korrus oli niisama suhtlemiseks ja baar koos istumiskohtadega.

Kolmas päev käisin veel ühes muuseumis nimega Thyssen Bornemisza. Jällegi ulmepalju kunsti ja kultuuri.

Salvador Dali "The enigma of Hitler"

Edasi oli plaan minna Toledosse, mis on ajalooline linn Madridist lõunapool.

Rongiga võttis ainult 25 minutit.

Seal käisin sõjamuuseumis. Uskumatu, kuid paljudes muusemites saab mingitel päevadel ja kellaaegadel tasuta käia. Nii ka sõjamuuseumis. Taaskord kadusid 2 tundi nagu niuhti!

Toledo sõjamuuseum

Veel jalutasin linnas ringi. Kesklinna osa on ülimalt turistilik ja palju igasuguseid suveniiri poode. Samas hooned on peaaegu kõik araabia stiilis ja seega kandilised. Ülipalju kirikuid ja usuga seotud rajatisi. Üks võimsamaid on sealne katedraal.

Enne Toledost äraminekut jõusin käia ka ühes muuseumis, kus eksponeeriti vanaaegseid piinamismeetodeid ja vahendeid. Seal võis leida ikka eriskummalisi ja ka lausa rõvedaid meetodeid.

Bussiga õhtul tagasi Madridi ja siis Blablacar´iga Granadasse. Blablacar on Hispaanias hästi levinud liikumisviis. Võtad portaalis ühendust inimesega, kel auto ja kui trajektoor klapib, saad mugavalt ja ka odavamalt sihtkohta. 

Kokkuvõtvalt kohtasin ägedaid inimesi alates leedu matkajast, kes oli just lõpetanud 800km/ 30 päevase matka, ameeriklasest prantuse võõrleegionari ning inglise lennupilooti kuni Toledos õppivate Kanada tüdrukuteni välja.

Madridi atmosfäär on kultuurist ja ajaloost pakatav, kuid mitte igaval, vaid nooruslikul ja modernsel moel.

Ja tapad, oh need maitsevad siin imehästi!

Seega Madridi julgen küll soovitada kõigile, kellele suured linnad ja kultuur meeldib. Aga võtke vähemalt  nädal, et jõuaksite kõikjale.

Sierra Nevada

Kevad ja soojad ilmad on kenasti leidnud oma tee ka Granadasse.

Vahepeal olen ligi kuu aega ülikoolis toimetanud ja muidki huvitavaid seiklusi tehtud selle aja sees.

Peale eestikaid on jooksutrenniga ainult kehvad lood olnud. Märtsi esimeses pooles tuli mingi gripilaine siit üle ja siis kukkusin veel mägedes rattaga. Hea, et luud terveks jäid. 

Märtsi teises pooles käisin Portugalis, Monte Gordos- seal tegin koos oma treeningpundiga minitreeningtsükli, kus viis päeva sai trenni lammutada. 

Treener Urmas ja klubijuht&sportlane Mait

Hommikujooks liivas

Minu seis oli siiski kehva, ent nähes teisi eestlasi ja treenerit visalt tööd tegemas, sain jälle indu juurde.

Ei tea, mis karmavõlg oli tasumata jäänud, sest peale laagrit hakkas achilleuse kõõlus tegema valu. See oli minu jaoks esimene kord, kui selline häda. Otsustasin natuke puhata jooksust ja aja maha võtta.

Siin, Granadas algas Semana Santa sel nädalal, mis on hispaanlastele suur usupidu. Tegelased, kes on selleks harjutanud, kannavad usukujusid- need enamasti kullatud pühakud kaaluvad ikka tohutult.

Need on ühed kirikute väärtuslikumad ning majesteetlikumad kujud.

Rongkäik tonnise Neitsi Maarjaga

Igatahes on Granadas hullumeelselt palju rahvast ja kesklinn rahvast täis.

Seega on ka ülikoolist vaba nädal.

Esialgu mõtlesin sisustada oma vaba nädala suure matkaga, mis kannab nimetust Sulayr (kunagine araablaste sõna- tähendab "päikesemägi"). See on 300km matk ümber Sierra Nevada mäestiku ja keskmine kõrgus on 1800m merepinnast.

Kogusin infot ja selgus, et põhjaosas lõigatakse puid ja seega on osa rajast kadunud, samuti oleks vaja kassidega saapaid, kuna pidavat palju lund olema põhjas.

Seega pidasin mõtekaks teha osa Sulayr´ist. Ehk siis ülemiselt pildilt Tellost kuni Trevelez´ini.

See oleks siis umbes 50km. Ehk siis Alpujarra piirkonna pärlid peaks kenast ära nägema.

Alustasin matka bussisõiduga Lanjaróni linnakesse. Sealt edasi algas nii-öelda "õige matk".

Seljakott selga, vett piisavalt kaasa. Toitu kolmeks päevaks ja egas midagi- VAMOS!

Esimesed kolm tundi olid valdavalt ülesmäge ning võttis aega, et harjuda 15-20kg seljakotiga.

Kuid vaade oli ilus, linnud siristasid, lilled õitsesid ja ojad vulisesid.

Liigsetesse detailidesse laskumata jõudsin lõpuks Sulayri rajale ja paar tundi kõndisin rahulikult mööda seda. Kuni kohtasin ühe vaateplatvormi juures ühte meest. Kutsus sõbralikult kartulit sööma :)

Veidi vesteldes selgus, et mees on sportlane ja treenib siin mägedes. 

Auto oli kenasti nagu baaslaagriks, kust saab toitu ja muud vajalikku.Üldiselt on Francisco nagu "mägedehipi"
Ta rääkis, et on iseenda boss, tegeleb mehhaanika ja rattaparandusega. Kui naine talle kodust saadab sõnumi, et keegi tahab midagi putitada, siis mees tuleb mägedest alla ja teeb töö ära.
Siis rääkis ta, et tema varalahkunud vend oli Hispaania leegionis ja et juba lapsest saati on nad looduselapsed olnud.

Mees teeb mägedes lisaks spordile ka muid töid
 Kaevab ise endale ojakesi, kasvatab maasikataimi ning
tuunib mahajäetud mägihütte.

Franciscoga seiklesime veel pool päeva ringi.
Ta soovitas mul Sulayri asemel hoopis minna temaga ülesse Caballo mäe nõlvadele.

Ta oli nõus paari ilusat kohta näitama.

Seiklus algas!

Paar kilomeetrit sain ta rolleriga ülespoole. Mina sõitsin oma suur seljakott seljas ülesmäge ja tema uhas enda mägirattaga järel.

See tundus küll sürrealistlik vaatepilt. :)

Igatahes sain palju uut teada ümbritsevast olustikkust.

Ja no kohalik inimene oskab palju ehedamaks muuta matkamist kui kultuurielamust.

Üks Frani rolludest, neid oli mehhaanikust spordimehel veel mägedes.
Talle meeldib vahel rolluga (ratas seljas) üles minna.

Ta rääkis sõjast, kohalikest külakestest jne.

Kuid õhtupoolikul oli aeg oma teed minna. Otsida laagripaik ja teha süüa.

Kuna tahtsin hommikul päikesetõusu vaadata, siis pidin parasjagu veel tõusu ette võtma.

Juba oli ka pimedaks minemas. Ja mina veel all orus...

Leidsin küll kenasid kohtasid, kus oleks pehme ja mugav magada telgiga, kuid otsustasin minna üles.

Hommikul hea lihtne alustada siis!

II päev algas ilusa päikesetõusuga.

'




Öö oli külm ja kuna lebomatti asemel võtsin hoopis mingi pleedi, siis tuli ikka iga tunni tagant korra ärgata ja kohendada, et soojem oleks. :D

Niisiis hommikusöögiks banaan, müslibatoon ja tee. Ja minek jälle!

3 tundi käimist, kuni jõudsin metsamajakeseni.

Kuna Sulayri rajalt olin eile ära tulnud, siis sattusin mingi teise matkaraja peale.

Ja kui nägin Mulhacéni tippu esimest korda, oli tegevus teada.




Kuigi mul ei olnud aimugi kuidas või kui raske on sinna saada, tundsin et proovida võib!

3478m merepinnast ja Hispaania maismaa kõrgeim tipp.
Vaid Kanaaridel, Tenerifel asub kõrgem Teide oma 3718 meetriga.

Aga, et postitus liiga pikaks ei veniks, tuleb järgmine osa lähipäevadel. Siis juba lähemalt teisest ja kolmandast päevast!