http://saarehundu.wordpress.com/

Üritan nüüdsest natuke reisiblogi ka pidada. Asub see järgmisel aadressil...

http://saarehundu.wordpress.com/

Ich bin ein berliner

Maraton ongi joostud. Sain tunda nende 42195m võlu ja valu. Ligi aastakese tegin selle päeva nimel tööd. Juba enne maratoni tundsin, et saan osa millestki suurest. Meeletu rahvamass ümbritses maratoni rada- jooksjatest rääkimata, sest oli neid ju üle 40000 tuhande. Kahju oli küll sellest, et Berliinis ilm muutus järsku vihmaseks ja nii tuligi terve võistluse vältel märg olla.
Niisiis enne jooksu tundsin kerget ärevust. Muidugi olid sisemas omad kahtlused- kas ikka jalad peavad vastu ja millise tempo peaks valima, kas ma ikka suudan seda? Aga ei! Henek, ära kahtle milleski, sa oled juba aasta selle jooksu nimel vaeva näinud. Nüüd on aeg tõestada, et sa suudad seda! See oli mu viimane mõte enne starti.:)
Jooks sujus väga hästi kuni 34nda kilomeetrini, kuid siis läks asi hapuks- tempolangust oli tunda märgatavalt. Püüdsin end motiveerida, sest see 3 tunni piiri ületamine oli niivõrd tähtis. Palju aitasid kaasa raja ääres olevad inimesed, kelle kaasaelamine andis jõudu. 38nda kilomeetri peal mõtlesin, et see vist ongi põrgu. Kahjuks pean hetkel lõpetama, muidu jään lennukist maha.
Aga mul on veel palju rääkida Berliini seiklustest, edaspidi hakkan loodetavasti pidama reisiblogi ka.
Ma tahan tänada kõiki, kes on olnud toeks selle unistuse täitumisel.
Praegu aga auf wiedersehen :)

Arus ei ole midagi, mida poleks varem olnud meeltes.

Üle pika aja õnnestub mul ka blogisse midagi kirjutada.
Hetkel on pea üpris pulki täis ning tundub, et iga päevaga muutuvad otsused raskemaks. Paari nädala pärast hakkab elus nii mõndagi toimuma ning mul ausalt öeldes juba praegu süda lööb puperdama, kui mõtlen, millised väljakutsed mind ees ootavad.
Kõige keerulisem on praegu see, et kuna tulevik on nii lahtine veel, siis tekivad iga päev uued ja huvitavad ideed. Ma tõesti ei tunne ennast! Ma ei tea, kes ma olen ja kuhu suundun. Justkui sõuan tormisel merel, kus ümberringi on palju majakaid, ...kuid milline see õige on?
Viimasel ajal mõlgub mõtteis küll üks koht, millest ei teadnud varem eriti midagi,... kuid see on mind võlunud hämmastaval moel.
Maakeral pole just palju asju, mida sellega võrrelda. Seda ümbritseb romantiline salapära, mis tõmbab magnetina ligi mehi kogu planeedilt hoolimata karmist tegelikkusest. Selles peituvad suured ohud ning raskused panevad inimloomuse täielikult proovile.
See on Prantsuse Võõrleegion.
Muidugi tuleb sellist otsust vaagida väga põhjalikult, sest sisuliselt lõigatakse 5 aastat sinu elust minema. Kahtlemata olen sellise otsuse tegemiseks veel ebaküps, sest kui sa tahad minna maailma kõige paremasse eliitsõjaväeorganisatsiooni, siis ei tohi olla vähimatki kahtluseraasu. Loodetavasti 2 aasta jooksul peaksin saama selguse.
Niisiis varsti sõidan väiksest ja armsast Eestist ära. Arvan, et mida kaugemal olen, seda rohkem oskan hiljem hinnata kõike, mis on mu ümber olnud ja mida pole siiamaani veel märganud. Muidugi hakkan igatsema ka paljusid kalleid sõpru ja peret ning soovin neile tõesti südames kõike paremat. :)

Täna sünnipäev!

Kergejõustiku Euroopa MV Göteborgis. Aasta 1958, Rootsi ajakirjanik sattub harjutusareenile ning näeb järgmist pilti: “Arvasin, et näen veel ikka und, kui märkasin väljas jooksmas hallipäist kondiste põlvedega härrasmeest, kes kihutas ringi ning derviši kombel ringiratast, üll lühikesed püksid ning särginatuke. Ei olnud tal sokke ega susse. Sadas kui oavarrest. “Nii peab harjutama, kui tahetakse võita, mitte niisama sörkima nagu teie. Te naerate ilmaasjata. Olen 64-aastane ja jooksun täna hommikul juba 10 kolmesajalist ja jooksen teised kümme otsa? Astuge ligi! Kui mina suudan, suudate teie ka. Vihake seda, aga tehke! Te saate alati rohkem tagasi, kui olete endast andnud – selles ongi selle mängu võlu!

Jah, kerge edu päevad jooksus on möödas. Me tunneme tulevase tšempioni ära tema võimest taluda treeningute ja võistluste raskust. Ka mina proovin teha esimesi samme sel raskel teel, kuid mis peamine- jooksmine on juba olnud tähtis verstapost iseenda tundmaõppimisel ning andnud mulle sihikindluse ja salajase unistuse, mille poole pürgida. I have a dream that one day...

Kui natuke argielust rääkida, siis täna käisin ka võistlemas. Sarma seeriajooks- 1km. Tegin korraliku isikliku rekordi- 2.47,7. Eks vaikselt hakkavad eesmärgid(BERLIIN, Austraalia) aina lähemale jõudma, kuigi tunnen juba praegu ebamäärast igatsust.

Tik-tak, tik-tak- teevad osutid oma korrapäraseid ringe. Mõõdavad seda tasasevõitu ja rahulikku aega. Kuid on ka üks teine, võõras aeg, mis muudab sekundid lausa tundideks ja mille jooksul on vaja läbida raske staieridistants. Jah, aga teadupärast ei tapagi distants, vaid kiirus. Seetõttu muutubki see rahulik ajakene nii võõraks- nii pikaks...
Aga distants ja aeg- need koos selgitavadki välja inimvõimete piirid ja tahtejõu suuruse. Kuid siiski, on ju organismide kaitsemehhanismid töökindlad, sellepärast kerkib spordis üles küsimus nende kaitsebarjääride ületamisest.
Kas inimene suudab ennast vabatahtlikult sundida nii, et lõhub oma antud hetke võimete piirid? Mõnikord ju suudetakse suure ohu puhul heidelda elu ja surma peale, kuid kas on võimalik ohutus olukorras vallandada varujõud, see puutumatu tagavara, mis läheb käiku näiteks tuleõnnetusel, kiskja eest põgenedes või haavatud sõpra lahinguväljalt päästes.
Spordivõistlustel oma uinuvate varujõudude äratamine on ebatavaline anne. Mina pean tõdema, et ei ole veel neid sisemisi varuallikaid kasutusele võtnud; selleks peab olema suisa vankumatu sihikindlus ja kindel eesmärk, mida ka hing soovib täita, rääkimata julgusest.
Hubert Pärnakivi soovitus: "Kui sa midagi alustad, vii see alati ka lõpuni, olgu see siis kas sekundite või isegi aastate küsimus. Aeg on kallis, see on kangas, millele on õmmeldud elulõng."

Laupäev, 12. juuni

Saaremaa MV- II päev.
800m (debüüt). Sihiks seadsin 2. 10. Algtempo oli üsna kiire, esimesel 57 sekundit, mul endal 1. 02. Viimasel 100m sain alles jalad tööle ja spurt oli hea. Tulemuseks siis 2. 10, 34(PB). Arvan et aeg on esimese 800m jooksu kohta ju väga hea ja ikkagi varu on ka sees.
400m ei teadnud ka mida oodata, sest jooksin ju rohkem kui aasta tagasi. Niisiis ettevaatlikult alustasin, peale 200m hakkasin kiirust koguma ja lõpp oli üsna hea, oma jooksu võitsin. Isiklik parim siis 57, 8.
Kuid peale tänast võistluspäeva tundsin küll, et sellenädalane maht on liiga suur, arvestades et kaks päeva tuli võistelda. Samas see tähendab, et kui oleksin puhkust andnud, siis oleksid tulemused ka paremad.
Mentaalselt  on see suur koormus hea maratoni ettevalmistuseks, kuid samas kardan, et ületreeningu risk on hetkel üpris suur.
Lasse Viren( 4. kordne OM-i võitja nägemus pikamaajooksust):
"Ei mingit saladust? Et pikamaajooksus võita, pead endast jooksule andma kõik, kuid mitte iseennast. Kõik ja mitte midagi."

Saaremaa MV- 5000m. Erilisi ootusi ei olnud ja isegi isiklik rekord tundus püüdmatu, eriti arvestades selle nädala mahukaid/ sisukaid treeninguid (E- 5000m võistlus, T- üle 18km ehk 1,5h tugevas aeroobses, K- 10km+ nn künkaspurdid, N- H-30' rahulik sörk, Õ- 12km aeroobse läve juures+ harjutused jalgadele.
Täna oli ärevust ikka ka natuke sees. Soojenduseks paar kilti. Enne starti läks ikka päris tuuliseks ja suisa tormi moodi oli ilm
Jooks algas ikka suhteliselt kiires tempos. Esimesed 2 km-t olid väga head, kuid 3-4 km muutusid raskeks ja tempo langes oluliselt, mis näitab, et varu on olemas. Viimane 400m kiirendasin küll, aga reaalset kiirust suutsin ainult lõpu 100m näidata.
Siiski taas isiklik parim 17. 21. Huvitav, mis oleks ajaks tulnud siis kui oleksin ka korraliku puhkuse endale lubanud. Peale võistlust jooksin lõdvestuseks murul 5 ringi ja tegin ka 2x4x90m kiirendusi ning lõpuks veel ca. 2km.
Hämmastav, kui suur areng on aastaga toimunud. Aasta eest oleksid jalad veel 2-3 päeva kanged, kuid nüüd pole mingit muret.
Pisut kehva olukorda seadsin end täna, kuna lubasin pühapäeval ka jalgpalli mängima minna Keilasse. Samas homme ei tule ka lihtne päev- proovin ju nii 800m kui ka 400m võistelda. Kolm päeva järjest pingutust võib üle jõu käima hakata.

Praegune rahandusminister Jürgen Ligi oli ka väga heal tasemel jooksja paarkümmend aastat tagasi.
"Joosta peab oskama, tuleb ületada barjäär, mille eel kiputakse arvama, et ta on igav ja tuim. Tegelikult on ta mõnuaine juhul, kui teda vallata." ( Jürgen Ligi)

Esmaspäev, 07.06

Võistluspäev :) 5000m- Sarma seeriajooks. Mõttes mõlkus isiklik rekord; kuna lühematel distantsidel on sel aastal olnud murranguline areng, siis olin kindel, et tuleb hea aeg. Murelikuks muutis mind aga enne starti tibutama hakanud vihmasabin.
Niisiis soojenduseks jooksin umbes 3km, venitustele tähelepanu ei pööranud. Täna oli üldse imelik tunne, täiesti rahulik olek, justkui läheks trenni tegema. Ilmselt häälestasin end pigem ajale kui vastastele. Endel ütles kilomeetriaegu, seega oli ülevaade ka tempost olemas.
      Läksin ise alguses vedama, esimene kilomeeter 3.14, teine 3. 28, kolmas 3. 35, neljandal kilomeetril jooks lagunes, hapnikuvõlg oli liiga suur ning jäin Ahto J. maha ning km 3, 46 kajastab seda. Viimasel kilomeetril hakkasin uuesti suruma, see oli juba puhtalt tahtejõu ja enesele tõestamise suhtes oluline. Suutsin viimased 500m üllatavalt hästi spurtida. Tasuks üldkokkuvõttes Õisnurme ja Jaksoni järel kolmas koht ja isiklik rekord ajaga 17. 36.  Aastaga võtsin siis isiklikust rohkem kui minuti ära :D
Rääkides treeningplaanidest, siis leidsin hiljuti väga huvitava jooksutreeneri Arthur Lydiardi tähelepanekud ning tundub, et temalt on palju õppida.
         See aasta on mulle juba nii palju andnud, et julgegi enam midagi soovida. Olen leidnud ühe võrratu sõbra...
        Kairi on ainulaadne ja imetlusväärne isiksus, kes on mindki pakatanud optimistliku energiaga... kahju küll, et nii hilja, sest nüüd lähevad meie teed ju lahku.
       Spordis läheb kõik aina paremaks.
       Ja ka kool on sisuliselt läbi, kuigi matega läks kehvasti, siis olen siiski suutnud hästi õppida( ainult mõned ained tulid lõppkokkuvõttes kolmed, kuigi aega kulutasin õppimisele vähe) ja olen muutunud ka nende aastatega palju täiskasvanulikumaks ning kohusetundlikumaks.
      Aasta 2010 läheb isegi veel huvitavamaks. Kolm aastat tagasi, kui mõtlesin, et võiks end vormis hoida ja natuke trenni teha, ( ilmselt salvestus mu alateadvusse ka üks treening, kus Endel rääkis, kuidas Tiidrek Nurme samamoodi esialgu treenis) siis tundub uskumatuna, et lähen Berliini maratoni jooksma ( maailmarekordirada ja parimad maratonijooksjad kogu maailmas). Ning veelgi imelisena tundub see Austraalia reis. Elu on täpselt nii huvitav kui huvitavaks sa selle enda jaoks teed ;)

Under pressure

           Pole ammu nii kehvasti end tundnud, kui täna. Motivatsioon hakkab kaduma, eks see matemaatika eksam on ka veel hinge peal. Vahepeal olen tööd teinud ja treeningud kulgevad ka. Sel nädalal tuli 70 km kokku. Reedene tempotrenn andis valusa tagasilöögi; üsna raske oli 4min/km hoida, mis aga peaks olema minu maratonitempoks. Seega ma ei kujuta ettegi, kuidas oma esimese maratoni alla kolme tunni jooksen. Tunnen suht üksildaselt viimasel ajal. Vanasti veetsin palju rohkem aega sõpradega... ja oli lõbus, aga ajad on muutunud. Nüüd läheb suurem osa ajast kas siis töö või treeningu jaoks- ma ei tea, kas see on see elu, mille poole rühtida.

"Pikamaajooks on üksildase inimese kunst. Ajalukku sihtiv pikamaajooksja veedab pimeduses seitse aastat. Kell ja pulss on need, mida ta silmas peab, mis on talle tähtsaimad seniajani, kui algab peaeesmärgina ülestähendatu teokstegemine," kirjutab Mauno Saari Vireni valmistumisest esimeseks olümpiaks. 
               
           On inimesi, kellel pole kõige sellega pistmist, on neid, kes tajudes midagi argiraamidest väljuvat, püüavad hoiduda eemale kõigest, mis võib nende meelerahu rikkuda. Ent mõni tunneb end olevat valmis ohverdama meelerahu ja mugavusi ning asub tegema esimesi samme sel raskel teel, aga kui ta on sattunud silmitsi ettenägematute takistustega, astub kõrvale. Ja vaid vähesed liiguvad kõigele vaatamata edasi, tõukejõuks kustutamatu instinkt saavutada oma eesmärk.

1. juuni, teisipäev

On inimesi, kes on nii säravad, nii südamlikud, nii lahked, nii rõõmurikkad, et nende juuresolekul tunned lausa vaistlikult, et nad mõjuvad sulle hästi :)  Majakana aitavad nad leida ka kõige pilkamas pimeduses õige suuna.


Niisiis algas esimene suvekuu...
Jooksin hommikul 8km rahulikus tempos ja tegin natuke üldfüüsilist ka. Jalad on eilsest veel pisut väsinud, aga ei ole tahtmist puhata. Pean testima enda suutlikust järjepidevalt ja kindlameelselt trenni teha. Õhtul on mäng Tarituga.

31. mai, esmaspäev

                 Hommikul jooksin u. 6-7km rahulikus tempos.
         Täna oli terve päev pilvine ja õhtu poole kisus ka tuuliseks.
Õhtul oli siis võistlus. Sarma seeriajooks- 1500m. Niisiis läks hästi ja suutsin taktikast kinni hoida. Võtsin algust rahulikult ja hoidsin 3- 4 koha peal, 1. ring oli 70 sekundit. Ka teisel ringil hoidsin tagasi, tempo tõusis... ja olin sunnitud tulema teise kohani, et mitte esikohta käest anda. Kolmas ring- lasin Andil vedada, olukord kontrolli all (kuulsin kõrvalt, Endel hüüdis, et viimased 300m tuleb spurtida...). Niisiis 300m enne lõppu esimene kiirendus-vaatasin kuidas vastatakse ja ega ei jäänud Andi võlgu midagi. Kurvi minnes olime suht kõrvuti... ja lõpusirgel panin peaaegu täiskäigu sisse... lootsin, et vastane tuleb kaasa... pisike varu ikkagi jätsin, sammu oleks saanud küll pikemaks tõmmata. Võitsin ajaga 4. 28, 2- isiklik:)
Uskumatu tunne oli seal lõpusirgel küll, mäletan, et mõttevälgatusena viirastus mulle see, kuidas Haile enda lõppu jookseb tavaliselt- ilmselt andis see mulle jõudu täna. Muide tuul oli lõpus ikka väga vastu. Teised rääkisid, et 4-5 seki oleks küll parem aeg tulnud. Seega vorm on praegu super...
Peale võistlust jooksin Ahto Jaksoniga heas tempos 30 minti...  Kokku tuli siis vähemalt  16km ära.
Nüüd pean keskenduma kuu aja pärast toimuvatele Eesti noorte MV-le ja mis kõige tähtsam- maraton tuleb ka aina lähemale. PEAN PÜHENDUMA, siis suudan eesmärgini jõuda.
“Keep your dreams alive. Understand to achieve anything requires faith and belief in yourself, vision, hard work, determination, and dedication. Remember all things are possible for those who believe.” (Gail Devers)

29.mai, laupäev

Võistluspäev. Hommikul 05.30 hakkasime siis mandri poole kimama. Umbes 11-st  jõudsime Tartusse.
Niisiis Eesti noorte teatejooksude MV.  Saime 3 tundi oodata enne kui 1500m algas. Soojenduse ajal oli hea tunne; jalgades oli minekut küll. Olin avavahetus... võistlust läksin algusest peale juhtima, mitte kedagi ei tulnud ka kaasa ja tundsin, et jaksan väga hästi. Esimene ring- 65 sekundit. Ilmselgelt liiga kiire algus ja viimasel kolmesajal meetril tekkis enneolematu jõu kadumine, järjest hakkasid vastased mööduma ning kuigi mu vaim ei murdunud ja alla ei andnud, siis paratamatult keha lihtsalt polnud võimeline enamaks sel päeval. Võitlesin nii palju kui suutsin lõpuni ja minu taha jäi ainult kaks jooksjat. Kuigi aeg 4. 35 (nädal varem jooksin isikliku  4. 28 varuga) pole ju kõige hullem, siis see oli minu kõige raskem jooks vast üldse. Üldkokkuvõttes jäime täitsa viimaseks.
Siiski õpetas see jooks mind rohkem kui enda isikliku rekordi jooksud.

Tähtis pole see, et ma kaotasin, vaid see, kuidas ma kaotasin.
Püüdsin ikkagi endast parima anda :)

28.mai, reede

Kvaliteetpäev :) Kui on võimalus olla koos nii hea sõbraga nagu seda on Kairi, siis lendab aeg üpris märkamatult. 

There is a big ship
and there is a small ship
but the best ship
is the friendship!!!


Ilm oli üsna jahe. Kahjuks trenni ei teinud; igal jooksmata jäänud päeval tunnen nagu teeksin küll ühe sammu trepist üles, kuid kaks alla tagasi. Pean olema järjepidev ja pühendunud, ainult siis suudan maratoni hästi joosta.
Samas tuleb vältida ületreeningut, sest sellel on hoopis rängemad tagajärjed, kui nn liigsel puhkusel.

Soovitus:    Jooksmine võib muutuda ka halvaks sõltuvuseks nagu narkomaania. Kogedes treenides tuju paranemist ja ärevuse vähenemist, tahate seda tunnet uuesti esile kutsuda ja see võib muutuda kinnisideeks. Kui psühholoogilised plussid muutuvad valitsevaks, tuleks keskenduda ratsionaalsele poolele- võrrelge treeningukavu, tutvuge sõprade tulemustega, hinnake end kui pealtvaataja jne.

27. mai, neljapäev

Hommikul 10k kokku. Jooksin 8,5km rahulikus tempos ja 3x 500m (1.30)
Tööl 8 tundi- niitsin päev otsa kopteriplatsi. Kodus niitsin ka muru, saagisin, lõhkusin ja lappisin puid.

Billy Mills võitis 1964. aastal Tokio olümpiamängudelt kuldmedali 10000m jooksus uskumatu lõpuspurdiga.
Teda aitas võidule enesehüpnoos.
" Alateadvus ei tee vahet unistusel ja reaalsusel "
He planned this race with a clockwork precision for 4 years.
The problem he faced, was how to improve his best time by almost 2 minutes.

26. mai, kolmapäev

Tööl 5h- niitsin ja riisusin kokku. Kodus saagisin, lõhkusin puid ja niitsin muru.
Õhtul jooksin umbes 4 km, eilsest mängust on puusakont päris valus. Mängisin kossu ka Kalmariga. Päris töökas päev seega:)
Tahan hetkel palju vaeva näha ja tööd teha, üritan endale vähe puhkust anda; seda kõike selleks, et enda vaimu treenida, muutuda vastupidavamaks ja järjepidevamaks, sest need omadused aitavad minu unistusi ellu viia.
Kui suudan maratoni läbida alla kolme tunni, siis on esimene eesmärk täidetud.

"Sport has been great for me, a great learning place that if you want to achieve you can, even if you are from the poorest part of Africa." (Haile Gebreselassie)

Teisipäev, 25. mai

Hommikul jooksin tervisepargis 10 km- 2km SJ + 2x 3km ( tempos 3.50- 3.55/km)  + 2km LJ.
Õhtul oli Saaremaa MV jalgpallis. Mängisime Kaarma VC-ga ja kahjuks kaotasime 0:2. Samas lihtsalt tulid need väravad, libedus mängis oma rolli :) Eriti tugevasti ei sadanud, aga Aste konarlik väljak oli üpris libe küll.

 Haile Gebreselassie- King of the kickdown-  Minu jaoks siiani parim inspiratsiooni allikas enne treeningut, enne võistlust. Tõepoolest hämmastav jooksja. Juhtusin vaatama ka  filmi Endurance, Haile lapsepõlvest- ta pidi jooksma 10km kooli ja 10km tagasi- nii 10 aastat, pealegi paljajalu. Karmid tingimused muutsid teda vaimselt võitmatuks. Mõeldes enda raskustele nooremana, siis tunnen isegi piinlikust, sest need on tühised võrreldes Hailega.
          
If we talk about athletes, if we talk about business, if we talk about inspiration... You name it... Haile comes on top of the mission.
           
The greatest distance runner in the world!

Esmaspäev, 24. mai

Jooksin 10 km rahulikus tempos, kuskil 5 min/km. Ilm oli hommikul üsna sombune ja jahe, kuid õhtul oli mõnus päikseline ja pisut tuuline.
Hea filmi leidsin - "Without limits", mis põhineb Steve Prefontaine'i biograafial. Kahju, et ta nii noorelt siit ilmast lahkus. Jah, minule süstis tema elu küll uut motivatsiooni ja usku endagi võimetesse. 

22. mai, laupäev

Võistlesin valdade suvemängudel 1500 meetri jooksus. Kartsin, et jalg ei pea vastu, kuid sain jooksmisega hakkama. I koht ajaga 4.28,9. Mul on veel varu - esimene, teine ring olid ikka suhteliselt aeglased. Alguses oli küll nügimist ja positsiooniotsimist, kuid kuskil 150m peale starti proovisin etteotsa liikuda ja see ka õnnestus. 2 ringi lõpus möödusin Janarist ja proovisin tempot jätkuvalt tõsta. Lõpus liikus Uljas jõudsalt lähemale, kuid pidasin lõpuni vastu, vahe oli vast 2-3 sekundit.
Marial sündis tütar:) Käisin vaatamas haiglas- nimeks on Loore, jah ikka isasse tundus olevat :)
Ilm meeldivalt soe taas.

21. mai, reede

Tööl 8h. Uskumatult ilusad ilmad on sel nädalal olnud. Hommikul näitas päikese käes 35°C, aga kindlasti läks veelgi soojemaks. Trenni ei julge eriti teha. Natuke proovisin sörkida, kuid ikka on kerge valu veel reies.
Tunnen juba vajadust normaalse jooksmise järele.

Soovitus: Jookske pargis, metsas, mere ääres, heinamaadel. Kus iganes ilusas ümbruses! Jooksmine, mis võib tunduda üksluine, muutub kaunil maastikul emotsionaalseks elamuseks, mida tahate ikka ja jälle uuesti kogeda. :)

20. mai, neljapäev

Hommikul jooksin 2 km- pidin 18 km jooksma, kuid ikka mingi vigastuseuss on jalas. Tööl 9h - trimmerdasin ja niitsin. Päike on veelgi kuumem kui eile.
Mul hakkab juba meelest minema, mida puhkamine üldsegi tähendab. Nii palju tegemisi on; eksamid ja võistlused, treeningutest rääkimata, siis veel töö ka. Aga mulle meeldib- saabki enda sihikindluse ja järjepidevuse proovile panna :)

Pea meeles! " On aeg antud joosta ja aeg antud puhata. Teha mõlemat õigesti - see ongi jooksja tõeline proovilepanek."  Noel Carroll

19. mai, kolmapäev

Käisin tööl- 9 tundi lõõmava päikese käes. Õhtul jooksin 10 km suhteliselt rahulikus tempos, siis tegin ühe 10x 50m seeria, kuid siis tundsin, et reielihase taga allosas on valu ning jätsin pooleli treeningu- muidu oleks asi palju hullemaks läinud.
Soovitus: Treeningkava on vajalik abiline, kuid ärge püüdke seda pedantse täpsusega päevast päeva täita. Jooksmist mõjutavad nii kehaline seisund (nt pisivigastused või lihasvalu, mis osutavad suurenevale väsimusele) kui ka välised tõigad (nt töö, perekond, unevõlg, reisimine), mis võivad nõrgendada töövõimet. Veelgi tähtsam- kahandada keha suutlikkust treeningust kasu saada. 

Teisipäev, 18 mai

Hea päev oli täna! Niisiis võitsin Saaremaa Noorte Meistrivõistlustel 1500m esikoha, ajaga 4.29,7 :)
Jooksin soojenduseks 4km. Tegelikult mõtlesin võistluse jaoks ka taktika välja, kus arvestasin, et Mairo jookseb ka ikka. Plaan oli järgmine: 2 ringi hoian kellegi sabas, siis teise ringi lõpus teen 100 meetrise sprindi, siis võtan tempot alla ja siis uuesti 100 meetrit ja viimane ring juba maksimumiga. Kuid võta näpust- algusest peale juhtisin, kuni lõpuni välja. Tunnen, et vorm on hea praegu.
Käisin võrku ka mängimas. Kokku tuli täna ikka üle 10 km-i joostes. Mõtisklen selle üle, et mida ette võtta enda eluga. No esimene siht on muidugi maraton, aga mis edasi... Kas siduda ja pühenduda spordile täielikult või valin hoopis sõjaväekarjääri. Tahaksin muidugi ka maailma avastada, selles suhtes tundub see Austraalia plaan hea. Saaks aastaga ehk mõtted klaariks.
Pea meeles: " Kõige tähtsam jooksmises on olla kiindunud. Tulemustega ei saa rahul olla, kogu aja tuleb püüelda kõrgemale."( Emiel Puttemans)

Esmaspäev, 17. mai

Sarma seeriajooks 3000m. Enne seda korralik soojendusjooks 3-4km. Aeg oli 10.28- isiklik rekord küll, aga tegelikult oli kõva varu veel. Kuna homme on tähtsamad võistlused, siis ei tasunud väga pingutada, kuid vorm on praegu hea. Kokku jooksin siis umbes 10km.
Ilm oli täna võrratu, kuigi korraks käis äikesetorm isegi üle, aga see möödus kiiresti;)
Soovituseks! Igapäevaelus toime tulekuks on vaja võtta riske, sundida end maksimaalselt, tegutseda visalt, teha koostööd. Kestusjooks aitab niisuguseid omadusi arendada. Veel parema mõju annab maratoniks valmistumine, sest siis tuleb oma iseloom täiel määral proovile panna.:)

Pühapäev, 16. mai

Mäng Kohila JK Püsivusega. Võitsime 8:0. Ise mängisin kuskil 15 minti; praegu ei tahagi eriti selle kõva kunstmuru peal mängida, samas on ka vahetusest oluliselt kehvem mängu tulla. Mängu sisse elamine võtab umbes sama aja, mis ma mängida saan. Oli ka üks hea võimalus, kus lõin värava nurka, kuid väravavaht kaitses ära. Oleksin pidanud palju tugevamini lööma ;)
Jah, täna pidi küll puhkepäev olema, kuid ilmselt ma ei oska puhata ega ka ei öelda. Suhtumine on juba kord selline. Muuseas oli täna taas lõõmav päike ning ümbritsev loodus muutub järjest rohelisemaks. :)

Laupäev, 15. mai

20 km- rahulik jooks, seega alguses ei pannud ajale rõhku, kuid hiljem üritasin ikkagi 5 minti kilomeetrile hoida. Kokku jooksin 1:44.21... päris hea maht on praegu ja õnneks jääb energiat veel ülegi.
Tööl käisin ka. Alguses 2 tundi lappisin mättaid ja hiljem niitsin kopteriplatsi- kokku 8h.
Ilm oli päris palav, põletas lausa õlad ära. Õhtul läks pilve ja isegi sadas pisut.
Natuke rutiinseks kisub elu praegu. Maal ongi põhimõtteliselt ainult töö ja trenn... nojah eksamiks õpin ka siiski.
Mul pole eales veel nii suurt eesmärki olnud, kui seda on Berliini maratoniks valmistumine. Usun, et see on seda väärt, sest maratoni lõpetamine suurendab energiat ja enesedistsipliini, tugevdab usku, et võin elus midagi muuta.
" Sport õpetab ausalt tööd tegema- see, kes viilib, teeb seda enda kahjuks."( Mart Vilt)

Reede, 14. mai

14 kilomeetrit maantee ääres. Teeningust: 3 km SJ + 8 km tempos, mis kava järgi pidi olema 30.40- 31.00, kuid alguses tundus, et pulss oli liiga kõrgel, seega tegin esimese poole kuskil 4.10/km, kuid tegelikult oli võhma küll ja lõpus oli tempoks juba 3.50/km ja enesetunne hea. Ja lõpetuseks muidugi ka lõdvestusjooks 3 km.
Ilm oli ka üpris soe.
Soovituseks: kiirustreening on vajalik psühholoogiliselt. Te panete tahtejõu proovile- kas täidate ülesande või ei täida. Alles siis, kui olete soovitud aja kätte saanud, olete valmis saavutama võistlustel parimat tulemust.

Jooksen täna, jooksen homme, jooksen iga päev!

Jooksin 16 km hommikul rahulikus tempos. Praegune koormus on väga hea- pole liiga kurnav, aga samas annab hea tunde. Sõidan maale ka täna- ehk saab tööd või midagi teha. Muidugi pean hakkama ka bioloogia nimel vaeva nägema.
Mõned mõtted ka targemate jooksumeeste poolt:
"Treening on oma põhimõttelt samasugune nagu usk."( Franz Stampfl )
"Jooksmisest on kõige rohkem kasu siis, kui inimene naudib seda, kui ta harjutab järjepidevalt ja kui eesmärgid on realistlikud."( Bill Bowerman )

12. mai

Täna oli siis inglise keeles suuline eksamipool. 18 punki 20-st. Väga okei!  3/4 eksamitest tehtud:D
Alustasin Arthrostop Plusi ning vitamiinide kasutamist just põlvede pärast, mis kipuvad peale tempotreeninguid valutama. Loodan et need ikkagi aitavad, kuigi ei meeldi mulle neid tablette sisse ajada. Ei teagi, kas on mingi põletikuline nähtus või ülekoormus. Treening sai korralik tehtud täna: 10 km rahulikus tempos, venitused, pisut jõutrenni ja siis veel ka lõigud mäkke, kus jooksin spurdiga 3*(8*50m) - alla rahuliku sörgiga ja uuesti alguskohta. Kokku tuli siis kuskil 15 km ;) 
Kusjuures täna oli ikka väga soe ilm ja andis juba pisut tunda, mis katsumused mind suvel ees ootavad, kui temperatuur on palju kõrgem. 
Maratoni raskeim osa on valmistumine. Pead läbima tuhandeid kilomeetreid, et ühel päeval tõestada- suudan seda.
Õhtul käisin vaatamas Ameerika Ühendriikide armee Euoopa orkestrit ja koori. Lausa grandioosne võiks nende esituse kohta öelda. Vahva elamus!

Sulandumas virtuaalühiskonda

Kätte on jõudnud see päev, mil alustan enda blogiga. Asjalik oleks küsida, et milleks ma seda teen- kas paberist ja pliiatsist jääb väheks?
Ei, tegelikult panen edaspidigi päeva toimetused kirja ka paberile, aga samas oleks ju huvitav proovida ja katsetada ka midagi uut. Ja ehk on see hoopis efektiivsem võimalus mõtteid koondada...:)
Üritan küll blogi pidevalt kasutada, kuid kindlat graafikut muidugi paikka ei pane.
Eks paistab!