Niisiis soojenduseks jooksin umbes 3km, venitustele tähelepanu ei pööranud. Täna oli üldse imelik tunne, täiesti rahulik olek, justkui läheks trenni tegema. Ilmselt häälestasin end pigem ajale kui vastastele. Endel ütles kilomeetriaegu, seega oli ülevaade ka tempost olemas.
Läksin ise alguses vedama, esimene kilomeeter 3.14, teine 3. 28, kolmas 3. 35, neljandal kilomeetril jooks lagunes, hapnikuvõlg oli liiga suur ning jäin Ahto J. maha ning km 3, 46 kajastab seda. Viimasel kilomeetril hakkasin uuesti suruma, see oli juba puhtalt tahtejõu ja enesele tõestamise suhtes oluline. Suutsin viimased 500m üllatavalt hästi spurtida. Tasuks üldkokkuvõttes Õisnurme ja Jaksoni järel kolmas koht ja isiklik rekord ajaga 17. 36. Aastaga võtsin siis isiklikust rohkem kui minuti ära :D
Rääkides treeningplaanidest, siis leidsin hiljuti väga huvitava jooksutreeneri Arthur Lydiardi tähelepanekud ning tundub, et temalt on palju õppida.
See aasta on mulle juba nii palju andnud, et julgegi enam midagi soovida. Olen leidnud ühe võrratu sõbra...
Kairi on ainulaadne ja imetlusväärne isiksus, kes on mindki pakatanud optimistliku energiaga... kahju küll, et nii hilja, sest nüüd lähevad meie teed ju lahku.
Spordis läheb kõik aina paremaks.
Ja ka kool on sisuliselt läbi, kuigi matega läks kehvasti, siis olen siiski suutnud hästi õppida( ainult mõned ained tulid lõppkokkuvõttes kolmed, kuigi aega kulutasin õppimisele vähe) ja olen muutunud ka nende aastatega palju täiskasvanulikumaks ning kohusetundlikumaks.
Aasta 2010 läheb isegi veel huvitavamaks. Kolm aastat tagasi, kui mõtlesin, et võiks end vormis hoida ja natuke trenni teha, ( ilmselt salvestus mu alateadvusse ka üks treening, kus Endel rääkis, kuidas Tiidrek Nurme samamoodi esialgu treenis) siis tundub uskumatuna, et lähen Berliini maratoni jooksma ( maailmarekordirada ja parimad maratonijooksjad kogu maailmas). Ning veelgi imelisena tundub see Austraalia reis. Elu on täpselt nii huvitav kui huvitavaks sa selle enda jaoks teed ;)
No comments:
Post a Comment